Kiirlaenu taotlemine samm-sammult: mida jurist soovitab kontrollida

Kiirlaenu taotlemine võtab veebis vaid mõne minuti, kuid lepingu tagajärjed kestavad kuid. Seepärast vaatame protsessi läbi õigusliku kontrollnimekirjana. Pakkujate kohta leiab infot näiteks laen.eu lehelt ning turuülevaateid on avaldanud ka Postimees.

Samm 1: tuvasta krediidiandja

Tarbijale krediidi andmiseks peab ettevõttel olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Enne lepingu allkirjastamist tasub ettevõtte nimi Finantsinspektsiooni veebilehel tegevuslubade nimekirjast üle kontrollida. Kui luba puudub, ei laiene sellele ettevõttele finantsjärelevalve ja vaidluses on tarbija positsioon märksa nõrgem. Võrdlusportaalid, näiteks EV100, on abiks pakkumiste leidmisel, kuid lepingu sõlmid alati konkreetse krediidiandjaga.

Samm 2: loe standardinfo teabelehte

Teabelehel on krediidi kogusumma, tähtaeg, intressimäär, krediidi kulukuse määr ja tagasimaksete graafik. Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

Samm 3: esita õiged andmed

Taotluses esitatud sissetulekute ja kohustuste andmed on maksevõime hindamise alus. Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida. Valeandmete esitamine võib aga tarbija enda õiguskaitset nõrgendada.

Samm 4: hoia lepingut alles

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati. Salvesta leping ja kogu kirjavahetus. Kui soovid laenu kiiresti kätte, leiad lisainfot siit, kuid ära jäta lepingut lugemata.

Lepingutingimuste ebaõiglus

Tarbijalepingus on tühised tüüptingimused, mis kahjustavad tarbijat ebamõistlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt. Näiteks ei saa ettevõtja endale jätta õigust ühepoolselt ja põhjuseta lepingu olulisi tingimusi muuta. Kui leiad lepingust tingimuse, mis tundub ebaõiglane, küsi selgitust juba enne allkirjastamist ja vajadusel jäta leping sõlmimata.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Tagatiseta laen: millal see on õiguslikult ja rahaliselt otstarbekas

laen tagatiseta tähendab, et krediidiandja ei nõua kinnisvara ega muu vara panti ega käendust. Juriidiliselt on see ikkagi tarbijakrediidileping, mille tagamata risk kajastub tavaliselt kõrgemas intressis. Vaatame, millal selline laen on mõistlik ja millal mitte.

Õiguslik raamistik

Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima. Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida.

Maksehäire ja järelmaks

Maksehäire on krediidiandjate jaoks oluline signaal. Mõned pakkujad pakuvad maksehäirega järelmaksu, kuid ka siis peab krediidiandja hindama, kas tarbija suudab uue kohustuse kanda. Krediidikonto avamise võimalusi maksehäirega oleme käsitlenud selles artiklis.

Millal on tagatiseta laen otstarbekas

Kui summa on väike, tagasimaksete periood lühike ja sissetulek stabiilne, võib tagatiseta laen olla lihtsam kui pandiga laen, mille seadmine nõuab notari tõestamist ja lisakulusid. Kui summa on suur, on tagatisega laen tavaliselt soodsam.

Lepingu läbivaatamine

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati. Tarbijale krediidi andmiseks peab ettevõttel olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Enne lepingu allkirjastamist tasub ettevõtte nimi Finantsinspektsiooni veebilehel tegevuslubade nimekirjast üle kontrollida. Kui luba puudub, ei laiene sellele ettevõttele finantsjärelevalve ja vaidluses on tarbija positsioon märksa nõrgem.

Abikaasade vara

Perekonnaseaduse järgi on abikaasade vararežiimiks vaikimisi varaühisus. Abielu ajal soetatud vara, sealhulgas säästud ja investeeringud, on üldjuhul ühisvara. Ka abielu ajal võetud kohustused võivad puudutada mõlemat abikaasat. Abieluvaralepinguga saab vararežiimi muuta; see leping tuleb notariaalselt tõestada.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Euribor ja ettevõtte rahastamine: lepingu tingimused, mida juhatus peab teadma

Euribor.ee on hea koht euribori muutuste jälgimiseks. Ettevõtte juhatuse liikme jaoks on intressikulu aga ka juriidiline küsimus: äriseadustiku järgi peab juhatuse liige tegutsema hoolsalt ja ettevõtte huvides.

Ettevõtte laenuleping ei ole tarbijakrediit

Ettevõttele antud laenule ei kohaldu tarbijakrediidi kaitsesätted, näiteks kulukuse ülempiir ega 14-päevane taganemisõigus. Seepärast on lepingu läbirääkimine eriti oluline: intressimarginaal, kovenandid, tagatised ja lepingu ülesütlemise alused.

Juhatuse liikme isiklik käendus

Pangad küsivad väikeettevõtete laenudele sageli juhatuse liikme või omaniku isiklikku käendust. Käendusleping peab olema kirjalik ning käendaja vastutab oma isikliku varaga. Mõtle läbi, kas oled valmis seda riski kandma.

Intressiriski maandamine

Intressiriski saab maandada fikseeritud intressi või tuletistehingutega. Iga lisatehing on eraldi leping oma tingimustega. Euribori ajalugu ja prognoose saab jälgida Euribor.ee lehelt ning taustaks on abiks Postimeest ja Delfist leitavad selgitused.

Lühiajaline rahastus

Lühiajalised laenud lahendavad likviidsuse auke, kuid on kallid. Ülevaate tarbijalaenudest leiad siit; ettevõttele sobivad pigem arvelduskrediit või faktooring.

Vastutus ja tõendamine

Ettevõtja peab suutma tõendada, et ta järgis seadust. Hoia alles reklaamide versioonid, lepingud partneritega ja tõendid väidete kohta. Kui järelevalveasutus küsib selgitusi, on dokumenteeritud protsess parim kaitse. Väikeettevõttel tasub koostada lihtne sisemine kontrollnimekiri.

Ebaausad kaubandustavad

Tarbijakaitseseadus keelab ebaausad kaubandustavad, sealhulgas eksitavad ja agressiivsed võtted. Ebaausaks võib pidada ka olulise teabe varjamist, näiteks hinna lisatasude esitamist alles ostu lõpus. Rikkumise eest võib TTJA teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.

Kaubamärgi kaitse

Kaubamärgi saab registreerida Patendiametis või kogu Euroopa Liitu hõlmavalt ELi Intellektuaalomandi Ametis. Registreeritud kaubamärk annab ainuõiguse ning võimaldab keelata teistel sarnase märgi kasutamise. Enne uue brändi loomist tasub kontrollida, kas sarnane märk on juba registreeritud.

Mõjuisikud ja koostööpostitused

Kui ettevõte teeb koostööd sotsiaalmeedia mõjuisikuga, kehtivad samad reklaamireeglid. Tasu, tasuta toote või muu hüve eest tehtud postitus tuleb märgistada reklaamina. Vastutus lasub nii reklaamijal kui ka avaldajal, seega tasub märgistamise kohustus lepingusse kirja panna.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Krediidikonto avamine maksehäirega – kas see on võimalik?

Maksehäire tähendab, et inimese varasem kohustus on jäänud tähtajaks tasumata ja see on kantud maksehäireregistrisse. Paljud küsivad, kas sellises olukorras on võimalik krediidikontot avada. Lühike vastus: seadus ei keela seda otseselt, kuid krediidiandjal on kohustus hinnata, kas uus kohustus on tarbijale jõukohane.

Krediidiandja hindamiskohustus

Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida. Maksehäire on selles hindamises oluline asjaolu. Paljud krediidiandjad keelduvad krediidi andmisest kehtiva maksehäirega taotlejale, sest see viitab maksevõime probleemile.

Mis on krediidikonto

Krediidikonto on leping, mille alusel saab tarbija kasutada krediiti kuni kokkulepitud limiidini ja maksta intressi ainult kasutatud summalt. Ka sellisele lepingule kehtib krediidi kulukuse määra ülempiir. Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima. Finantsinspektsioon on selgitanud, et korduva väljamaksega lepingutes tuleb ülempiiri järgida iga väljamakse puhul.

Mida teha maksehäire korral

Esiteks tasu võlg või lepi võlausaldajaga kokku maksegraafik. Pärast võla tasumist muutub maksehäire ajalooliseks ja krediidiandjate hinnang võib aja jooksul paraneda. Teiseks kontrolli, kas registris olevad andmed on õiged. Ebaõigete andmete korral on sul isikuandmete kaitse üldmääruse alusel õigus nõuda nende parandamist.

Ole ettevaatlik ahvatlevate pakkumistega

Pakkumised, mis lubavad krediiti „hoolimata maksehäirest ja ilma kontrollita“, ei pruugi vastata vastutustundliku laenamise nõuetele. Tarbijale krediidi andmiseks peab ettevõttel olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Enne lepingu allkirjastamist tasub ettevõtte nimi Finantsinspektsiooni veebilehel tegevuslubade nimekirjast üle kontrollida. Kui luba puudub, ei laiene sellele ettevõttele finantsjärelevalve ja vaidluses on tarbija positsioon märksa nõrgem.

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Väikelaenude võrdlemine: õiguslik juhend laen.eu näitel

Laen.eu on üks keskkondadest, kus saab väikelaenu pakkumisi vaadata. Sõltumata sellest, kust pakkumise leiad, kehtivad sellele samad võlaõigusseaduse reeglid ja need aitavad pakkumisi sisuliselt võrrelda.

Mida võrrelda

Kuidas võrrelda väikelaenu tingimusi? Peamine näitaja on krediidi kulukuse määr, sest see sisaldab intressi kõrval ka lepingutasusid, haldustasusid ja muid kohustuslikke kulusid. Madal intress koos suure lepingutasuga võib kokkuvõttes olla kallim kui veidi kõrgem intress ilma tasudeta.

Seadusest tulenevad piirid

Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

Krediidiandja kohustused

Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida. Tarbijale krediidi andmiseks peab ettevõttel olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Enne lepingu allkirjastamist tasub ettevõtte nimi Finantsinspektsiooni veebilehel tegevuslubade nimekirjast üle kontrollida. Kui luba puudub, ei laiene sellele ettevõttele finantsjärelevalve ja vaidluses on tarbija positsioon märksa nõrgem.

Pärast lepingu sõlmimist

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati. Kui maksete tegemine muutub keeruliseks, teavita krediidiandjat enne tähtaega ja küsi maksepuhkust või graafiku muutmist. Viivise määr ja võlanõude menetluskulud on samuti seadusega piiratud, kuid kasvatavad võlga kiiresti.

Dokumenteeri kõik

Õigusvaidluses loeb see, mida saab tõendada. Hoia alles lepingud, teabelehed, e-kirjad ja ekraanipildid pakkumistest. Kui teenusepakkuja muudab tingimusi, peab ta sellest ette teatama, ning varasema versiooni olemasolu aitab hiljem näidata, millega sa tegelikult nõustusid. Paberdokumendid skaneeri ja hoia digitaalselt turvalises kohas, et need ei läheks kaduma.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Krediidikonto kui varuplaan: lepingu tingimused ja tarbija õigused

krediidikonto on ootamatutes olukordades paindlik lahendus, sest krediiti kasutatakse ainult vajadusel. Õiguslikult on tegu tarbijakrediidilepinguga, mille puhul on krediidiandjale ja tarbijale pandud kindlad kohustused. Õigesti kasutatuna võib krediidikonto olla aga väga kasulik, kuid lepingu tingimused tuleb enne läbi lugeda.

Limiit, intress ja tasud

Krediidikonto lepingus on kirjas krediidilimiit, intressimäär, võimalik lepingu- või haldustasu ja tagasimaksete kord. Need kõik mõjutavad krediidi kulukuse määra. Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

Iga väljamakse on uus krediidi andmine

Finantsinspektsiooni juhendi järgi tuleb korduva väljamaksega lepingutes kulukuse ülempiiri kontrollida iga väljamakse ajal, kui tarbija peab väljamakseks eraldi tahteavalduse tegema. See tähendab, et ka kunagi sõlmitud leping peab vastama kehtivale ülempiirile.

Võrdlus teiste laenuliikidega

Lühiajaliste laenude kohta leiad Lühike ülevaade kiirlaenudest ja laenuturu laiemat ülevaadet pakub 2023. aasta parimad laenupakkumised Eestis. Intressikeskkonna mõistmiseks on abiks ka Delfi selgitus Euroopa keskpankade süsteemi põhiõiguse ja euribori kohta.

Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida. Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati.

Võlgade sissenõudmine

Kui laen jääb tasumata, võib võlausaldaja nõuda viivist ja pöörduda kohtusse. Lihtsamate rahaliste nõuete puhul kasutatakse maksekäsu kiirmenetlust. Maksekäsu peale saab esitada vastuväite, kui nõue on vale. Pärast kohtulahendit võib nõude edasi anda kohtutäiturile, mis toob kaasa täiendavad kulud. Seepärast on varajane kokkulepe alati odavam.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Digimaksed nutitelefoniga: kes vastutab volitamata makse korral

Nutitelefoniga maksmine on mugav ning juhised selle seadistamiseks leiab veebist. Juristi jaoks on olulisim küsimus: kes vastutab, kui makse tehakse ilma sinu loata?

Tugev autentimine

Euroopa Liidu makseteenuste reeglite järgi peavad pangad kasutama tugevat kliendi autentimist, mis põhineb vähemalt kahel teguril: näiteks telefon ja PIN või biomeetria.

Volitamata makse

Kui makse tehti ilma sinu loata, peab pank selle üldjuhul viivitamata hüvitama. Kui seade või maksevahend kaotati või varastati, võib maksja vastutus enne pangale teatamist olla üldjuhul kuni 50 euro ulatuses, välja arvatud pettuse või raske hooletuse korral. Pärast kaotusest teatamist maksja enam ei vastuta.

Teata kohe

Kui telefon kaob, blokeeri maksevahend kohe panga kaudu. Volitamata maksest tuleb teatada viivitamata ning hiljemalt 13 kuu jooksul arvates konto debiteerimisest.

Krediit maksete taga

Mõned makselahendused pakuvad järelmaksu või krediiti. Siis kehtivad tarbijakrediidi reeglid. Laenudest räägivad ka Eesti Vabariik 100, Delfi ja Äripäev. Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

Pärandamine ja finantsvara

Hoiused, investeeringud ja ka võlad kuuluvad pärandvarasse. Pärijad peavad otsustama, kas pärand vastu võtta, ning pärandi vastuvõtmisel liiguvad pärijale ka kohustused, kuigi seadus võimaldab vastutust teatud juhtudel piirata inventuuri abil. Seepärast on oluline, et lähedased teaksid, millised lepingud sul on.

Dokumenteeri kõik

Õigusvaidluses loeb see, mida saab tõendada. Hoia alles lepingud, teabelehed, e-kirjad ja ekraanipildid pakkumistest. Kui teenusepakkuja muudab tingimusi, peab ta sellest ette teatama, ning varasema versiooni olemasolu aitab hiljem näidata, millega sa tegelikult nõustusid. Paberdokumendid skaneeri ja hoia digitaalselt turvalises kohas, et need ei läheks kaduma.

Kuhu pöörduda probleemi korral

Kui teenusepakkujaga kokkulepet ei saavutata, saab tarbija esitada avalduse tarbijavaidluste komisjonile, mis tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ja on tarbijale tasuta. Finantsteenuse osutaja tegevuse kohta võib teate esitada Finantsinspektsioonile. Keerukamas olukorras tasub kasutada juristi abi, sest tähtaegade möödalaskmine võib õigused kaotada.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Investeerimine rohemajandusse: õiguslikud nõuded ja rohepesu oht

Rohemajandusse investeerimine on populaarne, kuid investorit kaitseb eelkõige info, mida pakkuja on kohustatud avaldama. Lisateavet investeerimise kohta leiab näiteks Investor.ee portaalist.

ELi jätkusuutlikkuse reeglid

Euroopa Liidus kohustab jätkusuutliku rahanduse avalikustamise määrus fondivalitsejaid ja nõustajaid avaldama, kuidas nad jätkusuutlikkuse riske arvestavad. ELi taksonoomia määrus määratleb, millist majandustegevust saab pidada keskkonnasäästlikuks. Need reeglid aitavad tooteid võrrelda.

Rohepesu ja tarbijakaitse

Kui toodet reklaamitakse keskkonnasõbralikuna, peavad väited olema tõesed ja tõendatavad. Eksitav reklaam on keelatud. Finantstoodete puhul teeb järelevalvet Finantsinspektsioon.

Riskid

Roheline investeering ei ole automaatselt turvalisem. Investeerimistulu ei ole tagatud ning hoiuste tagatisfond väärtpaberitele ei laiene. Enne investeerimist loe põhiteabe dokumenti ja võrdle kulusid. Uudiseid ja analüüse avaldab ka Investor.ee.

Investeerimine laenurahaga

Laenu abil investeerimine suurendab riski. Kui seda kaalud, võrdle tingimusi, näiteks EV100.ee: Väikelaen, Aripäev: 2023 aasta parimad laenupakkumised ning intressikeskkonna kohta Delfi: Euribor – mis see on ja kuidas see mõjutab. Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

Lepingutingimuste ebaõiglus

Tarbijalepingus on tühised tüüptingimused, mis kahjustavad tarbijat ebamõistlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt. Näiteks ei saa ettevõtja endale jätta õigust ühepoolselt ja põhjuseta lepingu olulisi tingimusi muuta. Kui leiad lepingust tingimuse, mis tundub ebaõiglane, küsi selgitust juba enne allkirjastamist ja vajadusel jäta leping sõlmimata.

Pärandamine ja finantsvara

Hoiused, investeeringud ja ka võlad kuuluvad pärandvarasse. Pärijad peavad otsustama, kas pärand vastu võtta, ning pärandi vastuvõtmisel liiguvad pärijale ka kohustused, kuigi seadus võimaldab vastutust teatud juhtudel piirata inventuuri abil. Seepärast on oluline, et lähedased teaksid, millised lepingud sul on.

Maksejõuetus ja võlgade ümberkujundamine

Füüsiline isik, kes ei suuda kohustusi täita, võib taotleda võlgade ümberkujundamist võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel. Kohus kinnitab ümberkujundamiskava, mis võimaldab maksta võlgu jõukohase graafiku alusel. See on viimane abinõu, kuid sageli parem kui pankrot.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Kiirlaen ja seadus: viis õiguslikku kaitsemehhanismi laenajale

Kiirlaenu peamine müügiargument on kiirus. Õiguskorra jaoks on aga olulisem, et tarbija ei satuks kiirustades lepingusse, millest ta aru ei saa. Allpool on viis seadusest tulenevat kaitset, mis kehtivad iga tarbijakrediidi puhul. Turu ülevaadet pakuvad Aripaeva kiirlaenu artiklis, Postimehe artiklis ja Delfi artiklis toodud kirjeldused; siin keskendume õigustele.

1. Kulukuse ülempiir

Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

2. Vastutustundlik laenamine

Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida.

3. Taganemisõigus

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati.

4. Tegevusloa nõue

Tarbijale krediidi andmiseks peab ettevõttel olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Enne lepingu allkirjastamist tasub ettevõtte nimi Finantsinspektsiooni veebilehel tegevuslubade nimekirjast üle kontrollida. Kui luba puudub, ei laiene sellele ettevõttele finantsjärelevalve ja vaidluses on tarbija positsioon märksa nõrgem.

5. Õigus vaidlustada

Kui leping tundub ebaõiglane, võib tarbija pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole või kohtusse. Finantsinspektsioonile võib esitada teate krediidiandja tegevuse kohta. Enne seda tasub krediidiandjale saata kirjalik pretensioon, milles on selgelt kirjas, millise tingimusega ja miks sa ei nõustu.

Miks inimesed ikkagi kiirlaenu valivad

Uuringute ja meedia andmetel on peamine põhjus ootamatu kulu ning soov saada raha samal päeval. Miks inimesed valivad kiirlaenu – sellele küsimusele vastates tasub alati kõrvutada ka alternatiive: kokkulepe arve tasumise edasilükkamiseks, järelmaks väiksema kulukusega või säästud.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.

Väikelaen ootamatute kulude katteks: tarbija õigused enne ja pärast allkirja

Katkine pesumasin, hambaravi või auto remont: just sellistel puhkudel kaalutakse väikelaenu. Õiguslikult on see tarbijakrediidileping ja seega kaitseb laenajat terve rida võlaõigusseaduse sätteid. Neid tundes on lihtsam otsustada, kas laen on mõistlik ja millistest tingimustest keelduda.

Enne lepingut: teave ja võrdlus

Krediidiandja peab enne lepingu sõlmimist andma tarbijale standardse teabe, mis võimaldab pakkumisi võrrelda. Olulisim näitaja on krediidi kulukuse määr, mis sisaldab lisaks intressile ka lepingutasusid ja muid kohustuslikke kulusid. Kui võrdled näiteks portaalis väikelaenude ülevaadet, jälgi just seda numbrit.

Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima.

Pärast lepingut: taganemine ja ennetähtaegne tagastamine

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati. Lisaks võib tarbija krediidi igal ajal ennetähtaegselt tagasi maksta; sel juhul vähenevad ka krediidi kogukulud järelejäänud perioodi eest.

Millal mitte laenata

Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida. Kui laenu teenindamiseks tuleks võtta uus laen, on see märk, et kohustus ületab maksevõimet. Seda riski on kirjeldanud ka meedia, näiteks Delfi artikkel Kiirlaenud. Raskustesse sattudes võta krediidiandjaga ühendust enne maksetähtaega, sest maksegraafiku muutmine kokkuleppel on alati odavam kui võlamenetlus.

Pettused ja ettevaatus

Petturid esinevad sageli pangatöötajate, politsei või investeerimisnõustajatena. Ükski pank ei küsi telefonis Smart-ID PIN-koode ega paroole. Kui keegi kiirustab sind raha üle kandma või rakendust installima, katkesta kõne ja helista ise panka ametlikul numbril. Pettusest teavita kohe panka ja politseid.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.