Kiirlaen ja väikelaen õiguslikust vaatest: mida leping peab sisaldama

Kiirlaenud ja väikelaenud tunduvad igapäevaelus lihtsa lahendusena, kuid juriidiliselt on mõlemad tarbijakrediidilepingud ning neile kehtivad võlaõigusseaduse ranged nõuded. Õiguse seisukohast ei ole vahet, kas laenu nimetatakse kiir- või väikelaenuks: tähtis on lepingu sisu, kulukuse määr ja see, kuidas krediidiandja sinu maksevõimet hindas.

Kulukuse ülempiir kaitseb liigsete kulude eest

Võlaõigusseaduse § 406² järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab rohkem kui kolm korda Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmise eraisikute tarbimislaenude kulukuse määra. Eesti Pank avaldab selle keskmise kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Kohus peab vaidluse korral lepingu kehtivust omal algatusel kontrollima. Lepingu tühisuse korral maksab tarbija saadud raha tagasi algse tähtaja jooksul ning kasutamise aja eest tasutakse seadusjärgset intressi.

Krediidiajalugu ja maksevõime hindamine

Seadus kohustab krediidiandjat laenama vastutustundlikult: enne lepingu sõlmimist peab ta hindama tarbija krediidivõimelisust ehk seda, kas laenaja suudab kohustuse ilma olulise raskuseta tagasi maksta. Kui hindamine jäeti tegemata või tehti hooletult, võib see vaidluses tarbija kasuks rääkida. Ka meedias on rõhutatud, et laenuotsus sõltub suuresti krediidi ajalugu puudutavatest andmetest; seadus näeb selles krediidiandja kohustust, mitte pelgalt tema õigust.

Kui pakkumine on liiga ahvatlev

Reklaam, mis lubab raha kätte minutitega, võib kiiresti ahvatleda. Enne allkirja kontrolli krediidiandja tegevusluba, loe läbi standardinfo teabeleht ja võrdle krediidi kulukuse määra, mitte ainult kuumakset. Tarbijale krediidi andmiseks peab ettevõttel olema Finantsinspektsiooni tegevusluba. Enne lepingu allkirjastamist tasub ettevõtte nimi Finantsinspektsiooni veebilehel tegevuslubade nimekirjast üle kontrollida. Kui luba puudub, ei laiene sellele ettevõttele finantsjärelevalve ja vaidluses on tarbija positsioon märksa nõrgem.

Tarbijal on tarbijakrediidilepingust 14-päevane taganemisõigus. Selle aja jooksul võib lepingust põhjust esitamata loobuda, kuid saadud raha tuleb koos kasutamise aja intressiga tagasi maksta. Taganemisavaldus tasub teha kirjalikult või muus taasesitamist võimaldavas vormis, et hiljem oleks tõendada, millal see esitati. Lisateavet erinevate pakkumiste kohta leiad ka Delfi ülevaatest Kiirlaenud.

See artikkel on üldine õiguslik ülevaade, mitte isiklik õigusnõustamine. Konkreetses olukorras pöördu juristi poole ja kontrolli kehtivat seaduse teksti Riigi Teatajast.