Eesti on maailmas tuntud kui e-riik, kus suur osa igapäevastest toimingutest, kaasa arvatud juriidilised, saab teha elektrooniliselt. Selle nurgakiviks on digiallkiri, mis on võrdne oma analoogiga ehk käsitsi kirjutatud allkirjaga. Selles postituses uurime lähemalt digiallkirja õiguslikke aluseid Eesti Vabariigis.
Digiallkiri kui juriidiline vahend
Digitaalne allkiri on andmekogum, mis on loodud digitaalse sertifikaadi abil ja kindlustab allkirjastatud digidokumendi terviklikkuse ning allkirja andja identiteedi. Eesti on üks Euroopa Liidu liikmesriikidest, kes väga varakult võttis kasutusele e-identiteedi süsteemi, sealhulgas ID-kaardi ja Mobiil-ID, mis võimaldavad anda kvalifitseeritud digitaalallkirju.
Seadusandlik raamistik
Digiallkirja õiguslik raamistik pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti siseriiklikust õigusest. Euroopa tasandil on oluline määrus eIDAS (Electronic Identification, Authentication and Trust Services), mis loob ühtlustatud aluse digitaalsete teenuste usaldamiseks kogu liidus. Eesti õiguses mängib kandvat rolli Võlaõigusseadus (VÕS), mis tunnustab digiallkirjastatud dokumente võrdväärsetena paberil allkirjastatud dokumentidega.
E-praktika ja digiallkirja kasutus
Eesti e-teenused, nagu e-maksuamet, e-notar või e-kohus, on üles ehitatud digitaalsete allkirjade usaldamisele. Nende kasutamine on muutunud igapäevaelus nii tavapäraseks, et paljud inimesed eelistavad elektroonilisi lahendusi paberil vormistamisele. See on kiirendanud toiminguid, muutnud need keskkonnasäästlikumaks ja avardanud kodanike õiguskindlust, kuna digitaalne allkiri välistab näiteks olukorra, kus allkiri võib hiljem osutuda võltsinguks.
Kokkuvõte
Eesti digiallkirja süsteemi edu ja vastavus rahvusvahelistele nõuetele teeb sellest tugeva eeskuju teistele riikidele. E-riigi arengus on digiallkiri mitte ainult tehniline võimalus, vaid ka õiguskindlust suurendav element, mis lihtsustab inimeste igapäevaelu ja ettevõtete toimimist. Eestis eelistatakse elektroonilist suhtlust ja allkirjastamist nii eraelu kui äritegevuses, kuna see on turvaline, kiire ja mugav. Digitaalne ühiskond on saanud võimalikuks just tänu selgetele õiguslikele alustele, mis tagavad digiallkirja kasutamise legitiimsuse ning usaldusväärsuse.