Sissejuhatus
Tehnoloogia areng ja digitaalmeedia lai levik on loonud tavapärase pärandiga võrreldes täiesti uue dimensiooni – digitaalse pärandi. Kui enamik meist mõtleb testamendi kirjutamisele või pärimismenetlusele, sean esikohale materiaalse vara ja kinnisvara, siis viimastel aastatel on järjest enam esile kerkinud küsimus, mis saab inimese digitaalsest jäljest peale tema surma. Kas ja kuidas on võimalik pärida digitaalseid kontosid, elektroonilisi dokumente või isegi krüptovara? Eesti pärimisõigus on mitmes mõttes teerajaja, pakkudes uuenduslikke lahendusi, mis peavad sammu kiirelt muutuva digikeskkonnaga.
Sisu
Digitaalne pärand ja selle määratlemine
Digitaalne pärand koosneb kõikidest digitaalsest sisust, mida inimene on oma elu jooksul loonud või omandanud. Sinna hulka kuuluvad näiteks sotsiaalmeedia kontod, e-kirjad, digifotod, e-raamatud, muusikafailid, aga ka näiteks kasutajakontod erinevates veebiteenustes või e-poodides. Krüptovara ja elektroonilised rahakotid on samuti osa inimese digitaalsest pärandist.
Eesti pärimisõiguses käsitletakse digitaalset pärandit samamoodi nagu mis tahes muud vara, mis tähendab, et põhimõtteliselt on võimalik digitaalne vara pärida. Siiski, tegemist ei ole nii lihtsa protsessiga, kui võiks esmapilgul tunduda, kuna digitaalse vara puhul on mitmeid eripärasid ja potentsiaalseid takistusi.
Andmekaitse ja privaatsus
Digitaalse pärandiga on tihedalt seotud küsimused, mis puudutavad andmekaitset ja privaatsust. Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus (GDPR) reguleerib isikuandmete töötlemist ja sätestab andmesubjektile kindlad õigused, sealhulgas andmete kustutamise õiguse. Peale inimese surma selle valdkonna regulatsioon muutub, sest GDPR-i kaitsevõrgustik enam ei kehti.
Siiski, teenusepakkujatel on omad privaatsuspõhimõtted ja -tingimused. See tähendab, et näiteks Facebook või Google võivad kehtestada oma reeglid, kuidas surma korral kontodega toimitakse. Seega on oluline tutvuda erinevate platvormide tingimustega ning teadlikult otsustada, mis saab digitaalsest jäljest peale surma.
Testament ja volitused
Digitaalse vara sujuvaks üleminekuks järeltulijatele on oluline selle sisaldamine testamenti. Eestis on võimalik kasutada digitaalset testamenti, mis tähendab, et testamendi saab luua ja digitaalselt allkirjastada. Siiski on tähtis, et dokument vastaks kõigile seaduslikele nõuetele ja oleks vormistatud korrektselt.
Oluline on määrata usaldusväärne isik, kellel on ligipääs olulise digitaalse informatsiooni haldamiseks – digitaalne eksekutor. Selleks võib olla pärija, notar või muu usaldatud isik. Eksekutori ülesandeks on siis digitaalse vara korraldamine vastavalt testamendis toodud soovidele.
Praktilised sammud
Enne digitaalse pärandi reguleerimist on vaja:
- Teha inventuur oma digitaalsest varast.
- Määrata, mis peaks saama üksikute varade või kontodega.
- Vormistada testament vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
- Juhendada eksekutorit või pärijaid, kuidas kontodele ligi pääseda – näiteks paroolide jagamine või salajase info hoiustamine turvalises kohas.
- Tutvuda teenusepakkujate eritingimustega ja vajadusel seada üles “legacy contact” või “account trustee”.
Juriidilised väljakutsed ja arengud
Digitaalse pärandi valdkond on täis juriidilisi ja eetilisi küsimusi, mis vajavad pidevat tähelepanu ja analüüsi. Andmekaitse küsimused, üleilmne jurisdiktsiooni keerukus ning erinevate riikide õigussüsteemide vastuolud esitavad väljakutseid, mis nõuavad juriidilist innovatsiooni.
Eesti võiks selles valdkonnas olla eestvedajaks, sest siin on ühiskonnas kõrge digilõimumise tase ja tehnoloogiate vastuvõtmise kiirus. Sellest tulenevalt saab Eesti määratleda tuleviku digipärandi standardeid ja paindlikke lahendusi, mis võiksid olla eeskujuks teistele riikidele.
Kokkuvõte
Digitaalse pärandi haldamine ja pärimine on üha olulisem teema, millele tuleb mõelda juba täna. Eesti seadusandlus vastab suures